Eksponaate Rakke Koduloomuuseumist

Foto: Gerry-Rego Lepik (lõigatud) Ahing Ahing ehk västar on kiskudega torkeriist mis on üks vanimaid kalastusvahendeid. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal tehti ahinguid luust, hiljem rauast. Allikas: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia Nr.1 Tallinn Kirjastus <<Valgus>> 1985 lk. 85-86

Foto: Jessika Suvorov Saag Saag  on üldjuhul  hammastega   tööriist   materjalide   lõikamiseks . Saeks võidakse nimetada ka hammasteta  lõikeriista  (hõõrd- ehk  abrasiivsaagi ), mis on kas valmistatud  abrasiivmaterjalist  või ette nähtud kasutamiseks koos abrasiivpuiste või -joaga. Traditsiooniliselt kasutatakse saagi kõige rohkem  puidu  lõikamiseks, kuid saagida saab ka näiteks  metalle ,  plaste ,  luud  ja  kivi . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Saag

Kõblas Kõblas   on   tööriist   mulla   kobestamiseks ja   umbrohu   eemaldamiseks.  Kõblas on üks vanemaid maaharimistööriistu ( kõplapõllunduse   ajast). Tavaline kõblas koosneb varrest ja selle külge kinnitatud terast, sarnanedes mõnel määral   labida   ja   kirkaga . Kõplaid on erineva kujuga teraga, näiteks   Eestis   on levinud   kolmnurkkõblas   ja eriti uuemal ajal   välkkõblas . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5blas

Ropsimõõk Ropsimõõk   oli puust ühe teraga noakujuline   tööriist , millega murtud   lina varsi puhastati luudest ehk   ropsiti . Ropsimõõga ots võis olla terav või lame.   Loode-   ja   Kagu-Eestis   kasutati ka laia ristkülikukujulist ühe- või kaheteralist ropsimõõka. Luude eemaldamiseks ropsiti linapeosid enamasti põlvel, mõnes piirkonnas ka   ropsilaual . Ropsimõõka nimetati   Lõuna-Eestis   roobits ,   19. sajandil   võeti seal piirkonnas kasutusele ka püstne ropsilaud. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Ropsim%C3%B5%C3%B5k

Raats Raats   ehk   linaraats   on   kammi   meenutav riist, millega vanasti eemaldati   linataime   kupraid   varte küljest ( kupardamine ). Raats oli tavaline kupardamisriist, kuid kupardati ka vikati teral lõigates või kirvega raiudes. Varased raatsad olid puust, aga ka luust, piid sisse lõigatud. Raats kinnitati ühe otsaga maha toetuva pingi külge, millel teises otsas oli kaks jalga. Linaraatse oli erinevaid: paksema lauatüki ühele otsale kinnitati külje pealt või risti 10–15 teraslehte - enamasti vanu vikatitükke; piklikule pakule löödi sisse raudterad; valmistati rehataoline piidega raats Kuprad eemaldati, kui linapeosid mitu korda terade vahelt läbi tõmmati. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Raats

Lõiguti Lõuguti , ka   kolgispuu   oli   linavarte   lahtimurdmise   tööriist . See oli   Euroopas   üldtuntud, Eestis kasutati   19. sajandi   II pooleni, mil ta asendati   linamasinaga . Lõuguti koosnes kahel jalal kaldu asetsevast kuni 2 m pikkusest kahe sügava pikisoonega puutüvikust ja selle peal olevast hambulisest käepidemega kaanest. Saaremaal ja Põhja-Eestis kasutati ka horisontaalset, 3-4 jalal seisvat lõugutit. Kaas surus üles-alla liigutamisel tüvikule risti pandud linavarte luud linakiudude küljest lahti, seda nimetati lina  lõugutamiseks . Peale lõugutamist eraldati kiud linaluudest ropsimõõgaga  ropsides . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5uguti