Eksponaate Rakke Koduloomuuseumist

Foto: Jessika Suvorov Saag Saag  on üldjuhul  hammastega   tööriist   materjalide   lõikamiseks . Saeks võidakse nimetada ka hammasteta  lõikeriista  (hõõrd- ehk  abrasiivsaagi ), mis on kas valmistatud  abrasiivmaterjalist  või ette nähtud kasutamiseks koos abrasiivpuiste või -joaga. Traditsiooniliselt kasutatakse saagi kõige rohkem  puidu  lõikamiseks, kuid saagida saab ka näiteks  metalle ,  plaste ,  luud  ja  kivi . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Saag

Kõblas Kõblas   on   tööriist   mulla   kobestamiseks ja   umbrohu   eemaldamiseks.  Kõblas on üks vanemaid maaharimistööriistu ( kõplapõllunduse   ajast). Tavaline kõblas koosneb varrest ja selle külge kinnitatud terast, sarnanedes mõnel määral   labida   ja   kirkaga . Kõplaid on erineva kujuga teraga, näiteks   Eestis   on levinud   kolmnurkkõblas   ja eriti uuemal ajal   välkkõblas . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5blas

Ropsimõõk Ropsimõõk   oli puust ühe teraga noakujuline   tööriist , millega murtud   lina varsi puhastati luudest ehk   ropsiti . Ropsimõõga ots võis olla terav või lame.   Loode-   ja   Kagu-Eestis   kasutati ka laia ristkülikukujulist ühe- või kaheteralist ropsimõõka. Luude eemaldamiseks ropsiti linapeosid enamasti põlvel, mõnes piirkonnas ka   ropsilaual . Ropsimõõka nimetati   Lõuna-Eestis   roobits ,   19. sajandil   võeti seal piirkonnas kasutusele ka püstne ropsilaud. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Ropsim%C3%B5%C3%B5k

Raats Raats   ehk   linaraats   on   kammi   meenutav riist, millega vanasti eemaldati   linataime   kupraid   varte küljest ( kupardamine ). Raats oli tavaline kupardamisriist, kuid kupardati ka vikati teral lõigates või kirvega raiudes. Varased raatsad olid puust, aga ka luust, piid sisse lõigatud. Raats kinnitati ühe otsaga maha toetuva pingi külge, millel teises otsas oli kaks jalga. Linaraatse oli erinevaid: paksema lauatüki ühele otsale kinnitati külje pealt või risti 10–15 teraslehte - enamasti vanu vikatitükke; piklikule pakule löödi sisse raudterad; valmistati rehataoline piidega raats Kuprad eemaldati, kui linapeosid mitu korda terade vahelt läbi tõmmati. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Raats

Lõiguti Lõuguti , ka   kolgispuu   oli   linavarte   lahtimurdmise   tööriist . See oli   Euroopas   üldtuntud, Eestis kasutati   19. sajandi   II pooleni, mil ta asendati   linamasinaga . Lõuguti koosnes kahel jalal kaldu asetsevast kuni 2 m pikkusest kahe sügava pikisoonega puutüvikust ja selle peal olevast hambulisest käepidemega kaanest. Saaremaal ja Põhja-Eestis kasutati ka horisontaalset, 3-4 jalal seisvat lõugutit. Kaas surus üles-alla liigutamisel tüvikule risti pandud linavarte luud linakiudude küljest lahti, seda nimetati lina  lõugutamiseks . Peale lõugutamist eraldati kiud linaluudest ropsimõõgaga  ropsides . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5uguti

Linavurr Linavurr   oli   lina ropsimismasin . Koosnes linapeode hoidmise alusest ning selle peal jalaga või käsitsi ringiaetavast rattast, mille küljes asusid   ropsimõõga taolised puust terad. Eesti aladel kasutati linavurre   19. sajandi   II poolel ja   20. sajandi   algul enamasti   Lõuna-Eestis , kuid laia kasutust nad ei leidnud. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linavurr

Linamasin Linamasin   oli   lina vartelt luude lahtimurdmise   masin .  Lõuna-Eesti   taludes , kus lina kasvatati müügiks, hakati   19. sajandi   keskpaiku senise   lõuguti   asemel kasutama käsitsi ringiaetavat hammasrullidega linamasinat. Hiljem võeti kasutusele ka   hobu jõul töötav masin. Hobujõul töötav linamasin koosnes suurest ringikujulisest alusest, millele olid kinnitatud soontega puupakud ning nende peal paiknevast hammasrullidega kastist, kus olid raskuseks kivid. Kui   20. sajandi   algul hakati rajama   linavabrikuid , vähenes linamasinate kasutamine oluliselt. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linamasin

Linakamm Linakamm  oli kammi- või  mõõgakujuline  hambuline puust  tööriist , millega siluti müügile viidavaid  linu  enne ja pärast puntrasse sidumist. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linakamm

Külvikonks Külvikonks   oli tööriist külvatavale põllule   külvikriipsude   tõmbamiseks, et määrata   külvirinnet .  Pika puuvarrega konksu otsa pandi 1–2 haruline raudteravik, mis võimaldas ka kõvale pinnasele vagusid vedada. Külvikonksu kasutati põhiliselt   Lääne-Eestis   ja saartel. Ülejäänud Eesti alal kasutati rohkem   hitsmeatra . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClvikonks

Hitsmeader Hitsmeader oli talumaadel käsitsikülvil kasutatud lihtne tööriist külvikriipsude tõmbamiseks ja külvirinna määramiseks. Hitsmeader oli puutüve osa, millel oli kaks pikka otsast teravaks lõigatud oksaharu. Sellega tõmmati kivisele ja kõvale mullapinnale külvikriipsud. Hitsmeader on vanimaid vahendeid hitsme märgistamiseks, ta oli tuntud ka Skandinaavias ja Soomes. Eestis on vastavad leiud pärit 12. sajandist, näiteks Lõhaverest. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Hitsmeader

Põhukorv Põhukorv  ( Saaremaal  ka  rüpp ) oli suur  silindriline   korv , mile küljed olid tehtud hõredatest püstvarbadest. Oli kasutusel peamiselt  Põhja-Eestis  ja saartel. Põhukorviga kandsid talunaised  loomasöödaks   põhku  ja  heinu . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hukorv

Foto: Anabel Mattisen (lõigatud) Reha Reha   on   tööriist , mida kasutatakse peamiselt   heina ,   õlgede   jms käsitsi   riisumiseks   või   kaarutamiseks . Vanimad reha leiud   Baltikumis   pärinevad   10. sajandist   pKr .  Eesti taludes olid reha osadeks pikk, otsast lõhestatud vars ja risti selle otsas olev kaha, kuhu olid kinnitatud rehapulgad (piid). Erikujulist puidust   rehereha , millel olid pikemad ja harvemad pulgad, kasutati   rehepeksul   põhu   puistamiseks. Pärast viljalõikust kasutati põldude riisumiseks ühe või kahe varrega paari meetri laiust järelveetavat   kõrrereha .   Rukkireha   oli lühikese varrega ning see võimaldas   rukki   lõikamisel suurema koguse kõrte koomale tõmbamist nende paremaks niitmiseks . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Reha

Kartulihark Kartulihark   on   hark , mis on mõeldud   kartulite   ning muude   juur-   ja   puuviljade   teisaldamiseks.  Kartulihark sarnaneb sõnnikuhargiga, kuid on suurem. Kartulihargil on 10–16 ümara otsaga haara ehk piid, mis on paigutatud tihedalt, kusjuures äärmised piid on sirged, moodustades ülejäänud haaradega kausja tõsteriista. Haarade otstes on ümarad metallist munad, et vältida kartulite ja juurviljade tõstmisel nende vigastamist.  Hanguvars on üle meetri pikk ja alt hangu juurest kerge kumerusega paremaks haaramiseks. Hanguvarre otsas võib olla käepide. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Kartulihark

Kaevamishark Kaevamishark   ehk   aiahark   on   hark , mis on mõeldud   mulla   kaevamiseks   peenramaal   (aiamaal). Kaevamishark kobestab kaevamisel mulda paremini kui   labidas . Aiahargil on tavalistelt 4–5 lehtjat, otsast teritatud haara. Haara laius 10–20 mm. Hanguvars on umbes meetri pikkune alt hangu juurest sirge või kerge kumerusega paremaks haaramiseks. Hanguvars lõpeb kas käepidemega või ilma. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Kaevamishark

Sõnnikuhark Sõnnikuhark   ehk   sitahark   on tööriist, mida kasutatakse talu- ja aiatöödel näiteks loomadele sööda etteandmisel,   põhu   allapanemisel,   lauda   koristamisel,   sõnniku   teisaldamisel ja laotamisel. Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguharu ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta. Hargi varreosa on umbes meetri pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide. Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. 19. sajandi II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka külaseppade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5nnikuhark

Adratald Adratald  ehk  adraking  (ka  jalaslohisti ) on endisaegne lühikesest lauatükist koosnev vahend ( jalas ), mille peal veeti  atra  tema tööasendis. Jalase eesotsas oli raudaas või puust pesa, kuhu lükati adranina . Adratalda kasutati Eestis koos rauast  hõlmadraga   19. sajandi  II poolel ja  20.sajan di  algul, oli tuntud ka teistes  Euroopa  riikides . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Adratald