Foto: Fredi Karuks

 Külakannel


Külakannel on pill, mis on väikekandlest suurem. Mõnikord nimetatakse seda ka viisikandleks.

Helinäide ajaloomuuseumi kodulehel (kliki külakandle pildil)

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vart

  Vart Vart,  120–170 cm pikkune, kõveraks kasvanud või painutatud puust viljapeksunui, koodi eelkäija. Oli kasutusel 18.–19. sajandil. Viimati kasutati varta 20. sajandi algul Lääne-Eestis ja saartel. Allikas: Wikipedia.com
Lisateave

Suga

Kujutis
Foto: Leelo Ambos Suga Suga  ( kirderanniku murdes   piird ) on  kangaspuude   osa, mis tagab kanga lõime lõngade ühtluse ja võimaldab koelõngasid valmiskanga osa vastu kinni lüüa .  Suga koosneb kahest, otstest kangasõlgadega   ühendatud   peelest   ehk raamist (pikkus 80–100 cm) ja nende vahele kinnitatud puust   piidest   (pikkus 8–12 cm).   19. sajandi   lõpul tuli kasutusele   vask piidega suga, millel oli pikkust kuni 125 cm.  Soa pikkust ja laiust arvestati  pasmastega m is olid tähistatud piide ümber põimitud pasma- ehk võrkelõngaga. Hõreda tihedusega pasmas oli harilikult 10–15, keskmises 16–20 ning tihedas 21 ja enam pasmast. Soa tihedust märgitakse tänapäeval numbriga, mis näitab piide arvu 10 cm-le . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Suga
Lisateave

Lõngaviht

Lõngaviht Lõngaviht   on teatud korrastatud viisil harilikult   haspli   abil kokku keeratud pundar   lõnga . Samasugusesse puntrasse saab keerata ka   niiti ,   tamiili ,   paela ,   nööri   ning peenemat   köit ,   trossi   ja   traati . Lõngavihis, eriti aga tokiks kokku keeratud lõngavihis olev lõng ei lähe transportimisel ja hoiustamisel nii kergesti sassi. Samas on seda võimalik hõlpsasti töödelda, näiteks pesta, värvida ja kuivatada. Enne lõnga kasutamist keritakse see lõngavihist enamasti ümber lõngakerasse, väiksemasse, lõngakera sarnasesse tokki, või poolile. Vanasti kasutati lõngavihi lahtikerimiseks kerilaudu, mis paigaldati püstsele kerijalale. Kerimisel kasutati abivahendina niksi.
Lisateave