Vart Vart, 120–170 cm pikkune, kõveraks kasvanud või painutatud puust viljapeksunui, koodi eelkäija. Oli kasutusel 18.–19. sajandil. Viimati kasutati varta 20. sajandi algul Lääne-Eestis ja saartel. Allikas: Wikipedia.com
Foto: Leelo Ambos Suga Suga ( kirderanniku murdes piird ) on kangaspuude osa, mis tagab kanga lõime lõngade ühtluse ja võimaldab koelõngasid valmiskanga osa vastu kinni lüüa . Suga koosneb kahest, otstest kangasõlgadega ühendatud peelest ehk raamist (pikkus 80–100 cm) ja nende vahele kinnitatud puust piidest (pikkus 8–12 cm). 19. sajandi lõpul tuli kasutusele vask piidega suga, millel oli pikkust kuni 125 cm. Soa pikkust ja laiust arvestati pasmastega m is olid tähistatud piide ümber põimitud pasma- ehk võrkelõngaga. Hõreda tihedusega pasmas oli harilikult 10–15, keskmises 16–20 ning tihedas 21 ja enam pasmast. Soa tihedust märgitakse tänapäeval numbriga, mis näitab piide arvu 10 cm-le . Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Suga
Lõngaviht Lõngaviht on teatud korrastatud viisil harilikult haspli abil kokku keeratud pundar lõnga . Samasugusesse puntrasse saab keerata ka niiti , tamiili , paela , nööri ning peenemat köit , trossi ja traati . Lõngavihis, eriti aga tokiks kokku keeratud lõngavihis olev lõng ei lähe transportimisel ja hoiustamisel nii kergesti sassi. Samas on seda võimalik hõlpsasti töödelda, näiteks pesta, värvida ja kuivatada. Enne lõnga kasutamist keritakse see lõngavihist enamasti ümber lõngakerasse, väiksemasse, lõngakera sarnasesse tokki, või poolile. Vanasti kasutati lõngavihi lahtikerimiseks kerilaudu, mis paigaldati püstsele kerijalale. Kerimisel kasutati abivahendina niksi.
Kommentaarid
Postita kommentaar