Mollpill

 Ka moldpill, roikapill, kaikapill, psalmodikon, laulupill, laulukannel ja laekapill on vibupoognaga mängitav moldja kõlakasti ning pügalalise sõrmlaua ja ühe keelega pill. Pilli konstrueeris rootsi pastor Johannes Dillner 1829 aastal monohordi ja hummeli põhjal rootsi koolides laulmise õpetamiseks. Psalmodikoni nimetusega levis see kiiresti ka talurahva seas vaimuliku muusika saatepillina, mida kasutati nii vaestes kogudustes ja koolides kui ka koduste palvetundide ajal. Pill levis ka baltimaadesse. Leedus tuntakse mollpilli nimetusega manikarka. Lätis leiutati sellest kahe keelega variant, mille nimi on giga..


Rakke muuseumis asuv pill on olnud ühe varasema Rakke Kooli juhataja Priidik Brehmi oma ja selle pilliga õpetati juba üle saja aasta tagasi Rakke Kooli õpilasi laulma. Pilli taastas pillimeister Mihkel Soon. Taastatud pilli kasutatakse ka Rakke Kooli muusikatundides rahvapillide õppimise juures.


Foto: Kristel Kitsing 

Üks helinäide mollpillide ansambli musitseerimisest. (Otsi üles mollpillide ruut ja klõpsa sellele)

Allikad: 
Eesti Entsüklopeedia nr 6. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 1995. lk 379

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Linamasin

Linamasin Linamasin   oli   lina vartelt luude lahtimurdmise   masin .  Lõuna-Eesti   taludes , kus lina kasvatati müügiks, hakati   19. sajandi   keskpaiku senise   lõuguti   asemel kasutama käsitsi ringiaetavat hammasrullidega linamasinat. Hiljem võeti kasutusele ka   hobu jõul töötav masin. Hobujõul töötav linamasin koosnes suurest ringikujulisest alusest, millele olid kinnitatud soontega puupakud ning nende peal paiknevast hammasrullidega kastist, kus olid raskuseks kivid. Kui   20. sajandi   algul hakati rajama   linavabrikuid , vähenes linamasinate kasutamine oluliselt. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linamasin
Lisateave

Adratald

Adratald Adratald  ehk  adraking  (ka  jalaslohisti ) on endisaegne lühikesest lauatükist koosnev vahend ( jalas ), mille peal veeti  atra  tema tööasendis. Jalase eesotsas oli raudaas või puust pesa, kuhu lükati adranina . Adratalda kasutati Eestis koos rauast  hõlmadraga   19. sajandi  II poolel ja  20.sajan di  algul, oli tuntud ka teistes  Euroopa  riikides . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Adratald
Lisateave

Sõnnikuhark

Sõnnikuhark Sõnnikuhark   ehk   sitahark   on tööriist, mida kasutatakse talu- ja aiatöödel näiteks loomadele sööda etteandmisel,   põhu   allapanemisel,   lauda   koristamisel,   sõnniku   teisaldamisel ja laotamisel. Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguharu ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta. Hargi varreosa on umbes meetri pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide. Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. 19. sajandi II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka külaseppade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5nnikuhark
Lisateave