Sari e sõel
Sari
Sari oli tuntud paljude Euroopa rahvaste juures, Eestis oli ta peamine riist vilja puhastamiseks. Saride kodutöönduslik tootmine arenes meil 19. sajandi jooksul Avinurmes, Hiiumaal, Nõval.
Sarja läbimõõt oli 1–1,5 meetrit, selle kere painutati õhukesest haavalaastust, mõnikord valmistati vitspunutistega puuvõrudest (eriti Saaremaal). Põhi punuti lõhestatud toominga- või sarapuu okstest, aga ka pajuvitsadest. Sari riputati tuulamiseks üles rehealuse värava kohale. Selleks kasutati Põhja-Eestis sarjale külge pandud 3–4 harulist vitstest või nöörist sanga. Lõuna-Eestis oli sarja kere küljes kaks loogakujulist kõrva. 20. sajandil valmistati ka neljakandilisi sarisid, millel oli lauast küljed ning traadist põhi.
Kõlka- ja aganasegu tuulamiseks oli suurem hõre sari (ka kõlkasari, läänemurdes põppesari, Saaremaal kurn), mille põhjasilma läbimõõt oli 7–10 cm. Väiksem tihtsari (ka paks sari) oli puhtama vilja tuulamiseks. Selle põhi valmistati vahtrasugadest, silma läbimõõduga umbes 1 cm. Lina- ja ristikuseemne puhastamiseks kasutati veelgi tihedamat sarja, mille augud oli kuni 0,5 cm.
Kommentaarid
Postita kommentaar