Eksponaate Rakke Koduloomuuseumist

Linavurr Linavurr   oli   lina ropsimismasin . Koosnes linapeode hoidmise alusest ning selle peal jalaga või käsitsi ringiaetavast rattast, mille küljes asusid   ropsimõõga taolised puust terad. Eesti aladel kasutati linavurre   19. sajandi   II poolel ja   20. sajandi   algul enamasti   Lõuna-Eestis , kuid laia kasutust nad ei leidnud. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linavurr

Linamasin Linamasin   oli   lina vartelt luude lahtimurdmise   masin .  Lõuna-Eesti   taludes , kus lina kasvatati müügiks, hakati   19. sajandi   keskpaiku senise   lõuguti   asemel kasutama käsitsi ringiaetavat hammasrullidega linamasinat. Hiljem võeti kasutusele ka   hobu jõul töötav masin. Hobujõul töötav linamasin koosnes suurest ringikujulisest alusest, millele olid kinnitatud soontega puupakud ning nende peal paiknevast hammasrullidega kastist, kus olid raskuseks kivid. Kui   20. sajandi   algul hakati rajama   linavabrikuid , vähenes linamasinate kasutamine oluliselt. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linamasin

Linakamm Linakamm  oli kammi- või  mõõgakujuline  hambuline puust  tööriist , millega siluti müügile viidavaid  linu  enne ja pärast puntrasse sidumist. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linakamm

Külvikonks Külvikonks   oli tööriist külvatavale põllule   külvikriipsude   tõmbamiseks, et määrata   külvirinnet .  Pika puuvarrega konksu otsa pandi 1–2 haruline raudteravik, mis võimaldas ka kõvale pinnasele vagusid vedada. Külvikonksu kasutati põhiliselt   Lääne-Eestis   ja saartel. Ülejäänud Eesti alal kasutati rohkem   hitsmeatra . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClvikonks

Hitsmeader Hitsmeader oli talumaadel käsitsikülvil kasutatud lihtne tööriist külvikriipsude tõmbamiseks ja külvirinna määramiseks. Hitsmeader oli puutüve osa, millel oli kaks pikka otsast teravaks lõigatud oksaharu. Sellega tõmmati kivisele ja kõvale mullapinnale külvikriipsud. Hitsmeader on vanimaid vahendeid hitsme märgistamiseks, ta oli tuntud ka Skandinaavias ja Soomes. Eestis on vastavad leiud pärit 12. sajandist, näiteks Lõhaverest. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Hitsmeader

Põhukorv Põhukorv  ( Saaremaal  ka  rüpp ) oli suur  silindriline   korv , mile küljed olid tehtud hõredatest püstvarbadest. Oli kasutusel peamiselt  Põhja-Eestis  ja saartel. Põhukorviga kandsid talunaised  loomasöödaks   põhku  ja  heinu . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hukorv

Foto: Anabel Mattisen (lõigatud) Reha Reha   on   tööriist , mida kasutatakse peamiselt   heina ,   õlgede   jms käsitsi   riisumiseks   või   kaarutamiseks . Vanimad reha leiud   Baltikumis   pärinevad   10. sajandist   pKr .  Eesti taludes olid reha osadeks pikk, otsast lõhestatud vars ja risti selle otsas olev kaha, kuhu olid kinnitatud rehapulgad (piid). Erikujulist puidust   rehereha , millel olid pikemad ja harvemad pulgad, kasutati   rehepeksul   põhu   puistamiseks. Pärast viljalõikust kasutati põldude riisumiseks ühe või kahe varrega paari meetri laiust järelveetavat   kõrrereha .   Rukkireha   oli lühikese varrega ning see võimaldas   rukki   lõikamisel suurema koguse kõrte koomale tõmbamist nende paremaks niitmiseks . Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Reha