Põhukorv (Saaremaal ka rüpp) oli suur silindrilinekorv, mile küljed olid tehtud hõredatest püstvarbadest. Oli kasutusel peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Põhukorviga kandsid talunaised loomasöödakspõhku ja heinu.
Vart Vart, 120–170 cm pikkune, kõveraks kasvanud või painutatud puust viljapeksunui, koodi eelkäija. Oli kasutusel 18.–19. sajandil. Viimati kasutati varta 20. sajandi algul Lääne-Eestis ja saartel. Allikas: Wikipedia.com
Adratald Adratald ehk adraking (ka jalaslohisti ) on endisaegne lühikesest lauatükist koosnev vahend ( jalas ), mille peal veeti atra tema tööasendis. Jalase eesotsas oli raudaas või puust pesa, kuhu lükati adranina . Adratalda kasutati Eestis koos rauast hõlmadraga 19. sajandi II poolel ja 20.sajan di algul, oli tuntud ka teistes Euroopa riikides . Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Adratald
Sõnnikuhark Sõnnikuhark ehk sitahark on tööriist, mida kasutatakse talu- ja aiatöödel näiteks loomadele sööda etteandmisel, põhu allapanemisel, lauda koristamisel, sõnniku teisaldamisel ja laotamisel. Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguharu ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta. Hargi varreosa on umbes meetri pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide. Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. 19. sajandi II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka külaseppade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5nnikuhark
Kommentaarid
Postita kommentaar