Kaevamishark


Kaevamishark


Kaevamishark ehk aiahark on hark, mis on mõeldud mulla kaevamiseks peenramaal (aiamaal). Kaevamishark kobestab kaevamisel mulda paremini kui labidas.
Aiahargil on tavalistelt 4–5 lehtjat, otsast teritatud haara. Haara laius 10–20 mm.
Hanguvars on umbes meetri pikkune alt hangu juurest sirge või kerge kumerusega paremaks haaramiseks. Hanguvars lõpeb kas käepidemega või ilma.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vart

  Vart Vart,  120–170 cm pikkune, kõveraks kasvanud või painutatud puust viljapeksunui, koodi eelkäija. Oli kasutusel 18.–19. sajandil. Viimati kasutati varta 20. sajandi algul Lääne-Eestis ja saartel. Allikas: Wikipedia.com
Lisateave

Linamasin

Linamasin Linamasin   oli   lina vartelt luude lahtimurdmise   masin .  Lõuna-Eesti   taludes , kus lina kasvatati müügiks, hakati   19. sajandi   keskpaiku senise   lõuguti   asemel kasutama käsitsi ringiaetavat hammasrullidega linamasinat. Hiljem võeti kasutusele ka   hobu jõul töötav masin. Hobujõul töötav linamasin koosnes suurest ringikujulisest alusest, millele olid kinnitatud soontega puupakud ning nende peal paiknevast hammasrullidega kastist, kus olid raskuseks kivid. Kui   20. sajandi   algul hakati rajama   linavabrikuid , vähenes linamasinate kasutamine oluliselt. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Linamasin
Lisateave

Ropsimõõk

Ropsimõõk Ropsimõõk   oli puust ühe teraga noakujuline   tööriist , millega murtud   lina varsi puhastati luudest ehk   ropsiti . Ropsimõõga ots võis olla terav või lame.   Loode-   ja   Kagu-Eestis   kasutati ka laia ristkülikukujulist ühe- või kaheteralist ropsimõõka. Luude eemaldamiseks ropsiti linapeosid enamasti põlvel, mõnes piirkonnas ka   ropsilaual . Ropsimõõka nimetati   Lõuna-Eestis   roobits ,   19. sajandil   võeti seal piirkonnas kasutusele ka püstne ropsilaud. Allikas:  https://et.wikipedia.org/wiki/Ropsim%C3%B5%C3%B5k
Lisateave